Ajaloost

Tartu adventkogudus sai alguse aastal 1904, mil misjonär Jakob Jurikson ristis esimesed liikmed. Sellest ajates alates hakkas kogudus tasapisi kasvama, esialgu käidi koos kodugrupina, seejärel koliti palvelasse, kuni kogudus ei mahtunud enam ära oma senistesse ruumidesse ning otsustati ehitati oma kirikuhoone. 1928 valminud hoone ehitasid üles koguduse liikmed, vaid töödejuhataja oli palgatud väljastpoolt.

Heade mõtete linna kogudus paistis Eesti Vabariigi ajal silma innovaatilisuse poolest, siit lasti eetrisse kristlikku raadioprogrammi. Kogudusel oli ka oma sotsiaalprogramm Tartu linnas, mis toetas puudustkannatajaid.

Teise maailmasõja ajal jäi kirik püsima tänu Jumala kaitsele. Lille tänav tehti pommitamise käigus maatasa, ainuke püsimajäänud hoone oli adventkirik. Tänu peab ütlema ka toonasele kogudusevanemale, kes ise majas elades aitas ära hoida tulekahju.

Nõukogude võimu ajal oli kogudusel üsna vähe võimalusi tööd teha. Aastal 1960 rekvireeris nõukogude valitsus kiriku, ning kogudus pidi kolima Sõbra tänava õigeusukiriku keldrisse, mida jagati koos metodistidega. Kitsaste olude kiuste sai kogudus hakkama ning keldrikoguduses juhtus põranda all asju, mida riigi seadused keelasid.

Iseseisvuse taastumisega anti kogudusele tagasi tema kiriku hoone ning aastast 1992 on kogudus jälle oma vanas kojas tagasi. Üheksakümnendate aastate algus nägi kogudus kiiret kasvu, millele aitas kaasa religioosne vabanemine ning põnevad ja paljunäinud evangelistid välismaalt. Natukene väiksemana on kogudus jõudnud tänapäeva.